Arengukava lähteülesanne

Luua MK digipöörde arengukava koostamine

      I   Alusdokumendid:

1) Luua MK arengukava

2) Eesti elukestva õppe strateegia

4. Strateegiline eesmärk: Digipööre elukestvas õppes

Väljavõte Elukestva õppe strateegia 2014-2020

Eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

Uue põlvkonna digitaristu (isiklikud digiseadmed, kooli digitaristu, koosvõimelised infosüsteemid, veebiteenused, pilvelahendused, avaandmed) ja selle kasutamise metoodikad loovad võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks. Digitaalse õppevara kasutamine õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta ning avardab elukestva õppe võimalusi. Kogu elanikkonna parem tehnoloogia kasutamise oskus ja innovaatilisus aitavad kaasa tootlikkuse kasvule majanduses.

II Strateegilised meetmed

• 4.1. Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades
• põhikooli, gümnaasiumi ja kutsehariduse õppekavades uuendatakse informaatikaõpetust, et tagada koolilõpetajatele digioskuste baastase;
• kutsestandardites kehtestatakse erialaste IKT pädevuste standardid;
• kavandatakse ja toetatakse uuenduslikke projekte ja programme, mis võimaldavad kaasaegsel viisil oskusi omandada ja arendada, nende tulemustest lähtutakse õppekavaarenduses ja õppekavade rakendamisel;
• ülikoolide juures olevad didaktikakeskused levitavad häid praktikanäiteid, toetavad digiinnovatsiooni koolides ning õpetajate, õppejõudude ja koolide innovatsioonivõrgustikke;
• õpetajate ja õppejõudude digipädevuste arendamiseks pakutakse koolitusi ning töötatakse välja juhendmaterjale digitehnoloogia integreerimiseks õppeprotsessi;
• õpetajatele ja õppejõududele tagatakse haridustehnoloogiline tugi, et digiajastu võimalusi õppetöös paremini ära kasutada.
• 4.2. Tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, etöövihikud, avatud õppematerjalid, e-õpetajaraamatud ning veebipõhised hindamisvahendid.
• luuakse süsteem koosvõimelistest tarkvaralahendustest, mis toetavad õppevara koostamist, hindamist, säilitamist, levitamist ja õppetöös kasutamist. Selle süsteemi kaudu muudetakse digitaalne õppevara õppijatele ja õpetajatele süsteemselt ning kasutajasõbralikult kättesaadavaks. Tagatakse süsteemi administreerimine ja kasutajatugi;
• Haridus- ja Teadusministeerium kehtestab e-õppevara kvaliteedinõuded (arvestades sh puuetega inimeste vajadusi), loob tingimused koolituste korraldamiseks ning juhendmaterjalide koostamiseks e-õppevara autoritele;
• toetatakse e-õppevarale ülemineku pilootprojekte õppeasutustes ning levitatakse parimaid praktikaid.
• 4.3. Igale üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppijale tagatakse juurdepääs õppimist toetavale kaasaegsele digitaristule.
• kooli digitaristule kehtestatakse standardid ja miinimumnõuded, tagatakse koolide digitaristu järjepidev seire;
• kaasajastatakse kõigi koolide interneti sisevõrgud ja luuakse võimalused kaasaegse esitlustehnika kasutuselevõtuks klassiruumis;
• koolipidaja tagab igale õpetajale isikliku digiseadme kasutamise võimaluse;
• luuakse ja rakendatakse hariduse infosüsteemide koosvõime raamistik, sellest lähtuvalt kohandatakse ja integreeritakse olemasolevad süsteemid (nt EHIS, e-päevik, e- õppekeskkonnad, digiõppevara varamud, eksamite infosüsteem, digitaalarhiivid);
• arendatakse õppija personaalse digiõpikeskkonna lahendused erinevat liiki digiseadmetele (nutitelefonid, süle- ja tahvelarvutid);
• luuakse vajaduspõhine toetussüsteem neile õppijaile, kel isikliku digiseadme soetamine käib üle jõu või on puudest tulenev erivajadus erinõuetele vastava digiseadme järele
• 4.4. Digipädevuste hindamismudelite loomine ja rakendamine (õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele, täiskasvanud õppijatele) ning nende tunnustamise süsteemi juurutamine.
• õpilaste digipädevuste taset hinnatakse 3. ja 4. kooliastme lõpul;
• kehtestatakse digipädevuste mudelid, õpetajate taseme- ja täiendusõppe õppekavad viiakse vastavusse nende pädevusmudelitega;
• luuakse ja rakendatakse iseõppimise või praktilise kogemuse teel kujundatud digipädevuste hindamise keskkond ja tunnustamise süsteem.
• 4.5. Õpivõimaluste loomine täiskasvanutele digipädevuste omandamiseks ja arendamiseks,
• et inimesed oskaksid kasutada digivahendeid oma elukvaliteedi parandamiseks ning töö tootlikumaks muutmiseks; selleks teevad koolitusasutused koostööd erinevate partneritega „Infoühiskonna arengukava 2020“ eesmärkide täitmisel.

2) Arengukava võimalik struktuur

   1. SWOT

           2. Kaardistus ja analüüs (õppekavad, e-keskkonnad, taristu) https://docs.google.com/document/d/1OUCPYT0Ez8BJoz0OLRAqWFBC1sMuie7Lh0NUl2ZnC-E/edit

          3. Vajadused/prioriteedid

                  4. Tegevuskava/rahastus

3)Töögrupi koosseis – Riina Tralla, Erko Jäär, Tenek Mäekivi, Marko Loogus, Lauri Toim, Raili Laas, Elle Belials, Haana Zuba-Reinsalu

4) Ajakava

veebruar- märts         koolitused, andmete kogumine ja kaardistamine

aprill                           arutelud, tulemuste analüüs, arengukava tööversioon

mai                             13.mai esialgse tööversiooni esitlemine HITSA koolitusel

juuni                           avalik arutelu ja kinnitamine